koormuse korral. Graafiliselt esitatuna nimetatakse neid sõltuvusi termomehaanilisteks kõverateks. · Polümeerse materjali lihtsustatud termomehaanilisel kõveral eristuvad kolm piirkonda, mis vastavad aine järgmistele olekutele: klaasjas ehk kristalne olek elastne olek plastne ehk voolav olek Klaasistumistemperatuur temperatuur, mille juures plastid lähevad klaasjast olekust elastsesse olekusse. Voolamistemperatuur temperatuur, mille korral plastid lähevad elastsest olekust voolavasse olekusse. Enamik plastitöötlusmeetodeid baseerub plasti vormimisel tama plastses ehk voolavas olekus. PLASTIDE OMADUSED; EELISED JA PUUDUSED: Plastide põhikomponendiks on polümeerid - kõrgmolekulaarsed ühendid, milles makromolekul on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise sidemega. Paljude
· ST pehmenemistemperatuur, tuhakoonus deformeerub sel määral, et koonus vajub kokku ja moodustise kõrgus kahaneb selle läbimõõduni (H = B); 17(113) Villu Vares Energia ja keskkond · HT hemisfääriline e poolsfääri moodustumise punkt, koonus vajub kokku poolkeraks (H = 1/2B); · FT voolamistemperatuur vedel tuhk valgub pinnale laiali. Eri kirjandusallikate järgi kõiguvad näiteks puidu tuha sulamiskarakteristikud järgmistes piirides: · deformatsiooni algus IT = 1150 1490°C; · pehmenemistemperatuur ST = 1180 1525°C; · poolsfääri moodustumise punkt HT = 1230 1650°C; · voolamistemperatuur FT = 1250 1650°C. Joonis 2.11. Standardse tuhakoonuse kujumuutused kuumutamisel oksüdeerivas keskkonnas
annaabi.ee 
