Triigi ja fovistide võrdlus
kandusid ka kooli seinte vahele. Stieglitzi kool jäi oma joonistuslikule käsitööle orienteeritusega
Eesti kunstnikele kitsaks. Tekkis mõte minna õppima kuhugi välismaale. 1906. aastal siirdus Triik
Helsingisse ja sealt edasi Ahvemaale.
Ahvenamaa ahvatles kunstnikke. Maastik ise provotseeris kunstnikke tegema just selliseid
maale. Muidugi ei maalinud nad neid fotograafilise täpsusega. Ikka valitses juugendstiil ja nii
stiliseerisid kunstnikud motiivi vooklevateks joonteks ja lisasid värvi. Ees terendas Pariis. Jätnud
sõbrad Mäe ja Tassa Helsingisse sõiduks raha teenima, maabus Triik juba 1906. aastal Pariisis. Mis
tal viga äi ju rikas pangahärra. Aasta pärast olid kohal ka teised ja nii tekkis Pariisis ka Eesti
kunstnike koloonia La Ruche'is (Mesipuu).
Pariisi kunstielu oli tol ajal väga kirju: oli veel akademistlikku kunsti, 1905. aastal tulid lagedale
foovid, Picasso leiutas kubismi. Igaüks võttis sealt midagi