Nimetu
ujumiseks kasutatakse tupega ümbritsetud polaarset viburit (seda energiseerib Na-gradient) ja
voogamiseks arvukaid külgmisi ilma tupeta vibureid (energiseerib prootongradient). Vibrio'l
on välja selgitatud, et voogamist vallandav signaal on keskkonna tõusnud viskoossus.
37
Arvatakse, et sensoriks võib olla polaarne vibur, mille pöörlemise takistamine viskoossuse
tõttu lülitab sisse voogamise eest vastutavate geenide avaldumise.
Voogaja elutsükkel
1. Voogamisele üleminekul rakud pikenevad (tekivad filamentsed paljude nukleoididega
rakud),
2. Pikad multinukleoidsed rakud liiguvad koos edasi, kasutades ühiseid külgmisi
viburikimpe,
3. Voogajast rakust saa taas moodustuda "tavaline" lühike ühe nukleoidiga rakk.
Libisev liikumine
Libisev liikumine on bakterite liikumine tahkel pinnal ilma viburite abita. Libisevalt liiguvad
müksobakterid, paljud niitjad bakterid ja tsüanobakterid, mükoplasmad.
annaabi.ee 
