Kirjandus Haapsalus
raadiosaadete toimetaja, ajalehetöötaja. Siin armus ta meresse. Tema nõrkus on
purjekad. Ise ta arvab, et süüdi on tema esivanemate päritolu -- nad pärinesid
Pärnumaalt Kabli rannast, kus ehitati teadaolevalt ka esimesed Eesti
suuremerepurjekad.
Juhan Paju on valmistanud neli purjekat. Esimese ehitas vanast päästepaadist.
Masti tõi Hiiumaalt veoautoga. Veebruaris vana kuu ajal maha raiutud kuue
meetri pikkune kuusk osutus õnnestunud valikuks. Kahest voodilinast õmbles ta
ristpistega purje ja 1977. aastal sõitis koos sõbraga Osmussaarele, mis tol ajal oli
keelutsoon, mida valvas Vene piirivalve. Pärale jõudsid! Lisaks möllas merel
samal ajal paras torm -- 17 meetrit sekundis. Talveks konstrueeris Juhan Paju
paadile uisud alla ja sõitis Haapsalu lahel nagu jääpurjetaja. Teiste
jääpurjekatega muidugi võistelda ei saanud, või siis ehk mõnes vabaklassis.
Rahutu hing ei andnud ikkagi rahu. Lõi vahepeal kohaliku ajalehetoimetuse ukse
annaabi.ee 
