Rehielamu referaat
istudes, toidukauss süles. Pärast sööki tõsteti söögilaua plaat seina äärde, et oleks rohkem ruumi.
Magamiseks kasutati kõiki võimalikke kohti. Suurte taluperede puhul magati rehetoa
põrandal õlgedel. Vanemad liikmed said koha ahju peale, mehed magasid ka partel. Suvel oli
lihtsam, siis magati aidalakas, kambrites jm. Rehetuppa jäid magama ainult pere vanemad liikmed.
Voodite kasutamine sai üldiseks 19.saj. II poolel. Esialgu voodikotte ei olnud, vaid magati lahtistel
õlgedel, millele pandi peale linane või takune riie. Peale võeti riided. Talvel külmaga toodi
rehetuppa sooja ka vastsündinud loomad (talled, vasikas), kanad või haigestunud loomad.
Pärast rehetööde lõppu ja enne jõulusid tehti rehetoas suurkoristus. Peo puhul puistati
põrandale puhast liiva, hakitud kuuseoksi ja riputati laua kohale küünlalühter kodus valmistatud
küünaldega. Lauatagune sein kaeti valgete linade või punutistega