Luulekogu analüüs: Heiti Talvik „Palavik“
„Ahastus“ Ning aju söestub nikotiini vingus
Kui karidele paisat laevakere
Mu maja täis on ahastust ja puudust
Sääl elutseb vaid hiirte kisklev pere
Ja vihma katkisest lööb sisse ruudust
„Ikalduse aastail“
Öös huikab madrus. Rohket saaki haistes,
Me külla parves murdnud hullud rotid.
Neist kihisevad kambrid, voodikotid,
Kus vaevleb surijaid, näod näljast paistes
c)
„Vana sepp“
Hoost rautamast veel kuum ja higine,
ta raskel sammul astub üle turu.
Alt mütsi tolkneb juus tal pigine
ja hambais ragiseb veel rauapuru.
Ta huultel iial jutt ei sigine,
söetolm on ammu matnud hingekuru;
tal’ iial hulkuv hoor ei ligine
ja piibu pealt talt keegi tuld ei nuru.
Nii möödund kõigest pilgul kinnisel,
annaabi.ee 
