URIINIPIDAMATUS e. INKONTINENTSUS
määramist on kindlasti vaja selgitada eelnevalt põetud haigused ja haige
liikumisvõime. Tuleks hinnata kodust keskkonda, haige psüühilist seisundit,
dieeti ja vedelikutarbimist. Kindlasti peab koostama inkontinentsuse
hindamiseks urineerimispäeviku. Oluline on ka teada inkontinentsuse
varasemat ravi ja seda, missuguseid ravimeid haige kasutab. Tuleb teha uriini
analüüs ning vajadusel haige saata uroloogi või günekoloogi
konsultatsioonile.
Abivahendid (mähkmed, sidemed ja voodikaitsed)
Imavate abivahendite valikut mõjutavad haige uriinipidamatuse raskusaste,
liikumisvõime ja see, millisel ajal ööpäevast mähet kasutatakse.Raske
uriinipidamatuse korral puudub kontroll põie tegevuse üle.Raskete haigustega
kaasneb sageli ka topeltinkontinentsus,mis väljendub nii uriini- kui
roojapidamatuses. Leides õige imavuse ja suurusega mähkmed on võimalik
märgatavalt parandada hooldatava enesetunnet, eneseväärikust ning
hügieeni.
Sobiva mähkme valimine