Venemaa 1917-1953
Lisaks oli igal liiduvabariigil oma valitsus ja oma
kommunistlik partei koos oma juhtkonnaga. Reaalselt oli võim Moskva käes.
Mais 1922 sai Lenin rabanduse. Suvel ta enam-vähem taastus, kuid detsembris 1922 tabas
teda teine rabandus, mis jättis ta osaliselt halvatuks. See jättis Lenini sisuliselt riigi
valitsemisest kõrvale, tema töövõime vähenes märgatavalt ja ta ei saanud enam parteis
toimuvat kontrollida. Märtsis 1923 tabas Leninit kolmas rabandus, mis jättis ta
voodihalvatuks ja peaaegu kõnevõimetuks.
Aprillis 1923 peeti bolsevike partei 12. kongress, mille üks põhiteemasid oli Gruusia roll NSV
Liidus. Stalin ja ta tollane lähim grusiinist liitlane Sergo Ordzonikidze (1886-1937)
kritiseerisid ägedalt Gruusia nn. rahvuskommunistide soovi vähendada Moskva mõju Tbilisi
asjade üle. Küsimus Gruusia staatusest oli üleval olnud juba 1922. aastast ja lõppes Stalini-
Ordzonikidze võiduga (Moskva jäi domineerima liideuvabariikide siseasjade üle).