Vombat
kaheteistkümne kuu vanuselt.
Toitumine
Vombati põhitoit on rohi. Öösiti viibib ta oma lemmikaladel rohustel lagendikel. Ühe öö jooksul
võib mha vantsida isegi 3 kilomeetrit. Esikäppade murrab ta maapinnal taimi, sööb ka juuri. Toitub
samuti puukoorest ja puu- ning põõsalehtedest. Eriti meeleldi sööb ta tarnu perekonnast Xerotes,
mida täiskasvanud spetsiaalselt otsimas käivad ja poegadele toovad. Igal vombatil on oma isiklik
territoorium, mida ta visalt teiste vombatiteeest kaitseb. Vombatite iseloomilikuks tunnuseks, mis
teda teistest kukurlistest eristavad, on hambad, mis sarnanevad närilisteomadega. Silmhambaid tal
ei ole, lõikehambad kasvavad ühepaarina üla- ja alalõualuust välja. Email katab vaid lõikehammaste
esikülge, tänu millelehammaste ülaserv söömise ajal teravaks lihvitakse.Hammastel puuduvad
juured ning nad kasvavad kogu aeg. Vombat närib toitu, ülalõualuu abil kiireid mälumisliigutusi
tehes.
Vombat ja inimene