Vombat
sajandi
lõpul Austraalia ja Tasmaania vahelises Bassi väinas purunes. Maale jõudes ning vombatit nähes
pidasid nad teda esialgu pisikesekskaruks. Hiljem kutsuti kutsuti vombateid mäkradeks. Esimesed
eurooplased tulnukadtapsid vombateid enesele toiduks, vaatamata sellele, et nende liha on küllaltki
spetsiifiline kõrvalmaitse. Neid loomi hävitati ka ettekäändel, et nad lõhuvad oma urgudega
larjamaid. Samuti levis vombatijaht koertega. Küülikute hävitamise kampaania ajal tapeti rohkesti
ka vombateid. 19.sajandi lõpuks olid kõik Bassi väina saarte vombatid tapetud.
Huvitavat
Kui vombatit rünnata, võtab ta oma suured jõuvarud kokku; näiteks kui dingo ründab vombatit maa
all, surub viimane kiskja uru lakke kuni see lämbub. Vombati põhiline kaitse on siiski tema tugev
tagaosa, mis on suuresti moodustunud kõhrest. Ka saba puudumine teeb vombatist raske saaklooma,
annaabi.ee 
