Ta võitles mõtte- ja sõnavabaduse eest, makstes selle eest ka kaheaastase vangistusega. Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on olemas avalikkus, kui inimesed arvamuste üle vaidlevad ega saa neid jõuga maksma panna. Voltaire pidas aktiivset kirjavahetust ning publitseeris hulga teoseid, peamiselt näidendeid ja värsse. Teistkordse vangistuse ähvardusel sõitis Inglismaale, kus tutvus Newtoni, Locki aga ka Tolandi deismiga ning sai ise deismi propageerijaks. Voltairel oli suurimaks saavutuseks tema elu ise. Oma suhetes Preisi kuningaga Friedrich IIga tõestas ta, et filosoofi võib ka kuningaga kui võrdsega rääkida. Tema suhted kirikuga näitasid, et inimene ei vaja preestrite õnnistust selleks, et teda tunnistataks teenekaks. Voltaire pälvis oma võimed oma emapoolselt esivanematelt. Selle viitavad ka tema emapoolsete onude vaimne võimekus. Tema vanemad olid François Arouet ja Marie Marguerite d'Aumart de Mauleon
filosoofia põimumine. Teda on nähtud prantsuse revolutsiooni õhutajana, mida ta tegelikult polnud, tal oli lihtsalt palju kriitilisi ideid. Voltaire oli pagendatud. Tuli kirjandusse luuletajana. Hiljem kirjutanud palju publitsistikat. Läks Inglismaale, sealt tagasitulles oli sattunud inglise mõtte vooluvette, meeldis Inglismaa elukorraldus(seal polnud absoluutne monarhia nagu prantsusmaal). Tutvustab prantsuse kirjandusele olusid ja vaateid, südametunnistuse- ja usuvabadust. Voltairel palju kirjanduslikke teeneid. Voltairele kuulub valgustatud monarhi idee. Kujutab ühes värssdraamas prantsuse suurt monarhi Andri IV(valesti kirj.) Poeem ,,Anriaad"(?). Teoses idee valgustatud monarhist. Monarh ümbritsegu end tarkadest inimestest. Mitte tingimata nõuda vabariiki, vaid seda, et monarh oleks kõrgelt haritud ja oleks ümbritsetud tarkadest vaimuinimestest ja laseks neil endale nõu anda. Kahtlemata oli see idealistlik nägemus. Ajalooline teos ,,Orleans'i neitsi"
annaabi.ee 
