Soome-ugri rahvakultuur
põhjapoolseim Euraasia põlisrahvas. See on valdavalt lagetundraala, lõuna pool leidub ka metsatundrat.
Administratiivselt kuulub nganassaanide asuala Krasnojarski kraisse Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) autonoomsesse
ringkonda. Enne sunniviisilist paiksele eluviisile üleviimist rändasid nad Pjassino, Dudõpta, Boganida, Heta jõest
lõunas Taimõri järve ja Bõrranga mägismaani põhjas. 1960-1990 toimus järkjärguline nganassaanide paiksustamine
kolme asulasse - Volotsanka, Ust-Avam ja Novaja. Nganassaanid moodustavad tänapäeval neis külades alla poole
elanikkonnast: suurim etniline grupp on dolgaanid, vaid Volotsankas on nganassaane veidi rohkem kui dolgaane.
Tänapäeval on osa nganassaane asunud elama regiooni suurematesse linnadesse nagu Dudinka ja Norilsk. Paiksed
nganassaanid elavad üksteisest üsna kaugel paiknevates asulates ning neil on omavahel vähe kokkupuuteid.
RAHVAARV
1989
annaabi.ee 
