EESTI UUSAEG
Põhiosa väljarännanutest moodustasid lahtisemad isikud, nn maaproletariaat,
pankrotti läinud taluperemehed.
Uus väljarändamislaine järgnes 1905.aasta revolutsioonile.
Peamised sihtkohad olid Volga-äärsed kubermangud, Samaara, Saratova
kubermangud. Ka Krimmi poolsaar. Omaette sihtkoht oli Peterburi linn, 1870.ndatest
Peterburi kubermang laiemalt, Pihkva kubermang, Novgorodi kubermang.
1880.ndatest muutus olulisemaks Kaukasuse piirkond, 1890.ndatel Volotka, Vjatka,
Permi kubermangud, laiemalt üldse Siber. Siberisse liikus ka varasemalt, aga
sihtkohana oli ta pigem karistuseks, karistuse kandmiseks. Vabatahtlikult hakati 19.saj
lõpust Siberit asustama.
Peamiselt asuti ümber grupiviisiliselt, tekkisid eestlaste asundused. Kompaktselt
koosolemine võimaldas rahvuse säilimise, seltsitegevus.
1897 väljastpool Eesti ala umbes 117 000 eestlast, maailmasõja lõpuaastatel elas
Venemaal suurusjärgus 200 000 eestlast, 1/5 eesti rahvastikust
annaabi.ee 
