PORTERI KODUTÖÖ
väitlus, millega kindlustus seisukoht, et konkreetse puuliigil tuleb arvestada metsaseemne
päritoluga, mis lõppkokkuvottes andis olulise tõuke edasisele arengule.
1840-ndate aastate alguses saadi esmakordselt ka Pihkva kubermangust 12 kg kuuse- ja 2,4 kg
männiseemet, mida kasutati Eestimaa kubermangu riigimetsades. 1830-ndate aastate teisel
poolel ehitati selle aja olulisemates metsaseemne varumise piirkondades, Karjalasmas, Vollas
ja Vastemoisas, spetsiaalsed metsaseemnete hoidlad seemnetagavarade säilitamiseks ning
ümberjagamiseks. Käbide lüdimine toimus tavaliselt metsavahtide rehielamuis.
1948. aastal varusid metsamajandid kokku 25 tuhat, 1955. aastal 11,3 tuhat, 1960 aastal 7,5
tuhat ja 1965. aastal 16,7 tuhat kg metsaseemet . Aastail 1966–1970 varusid metsamajandid
aastas keskmiselt 783 kg kuuse- ja 3922 kg männiseemet.
annaabi.ee 
