Eesti keskaeg
Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt-
Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta.
Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi.
Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu.
Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning
1930. aastail vastupanuks rõhutati saksa volksgesichtes koloniaalmaad.
Eestlaste-lätlaste vähe mainimine mitte etniline probleem vaid sotsiaalne.
Baltisaksad leidsid, et keskaeg oli nende kuldaeg, kus nad olid iseseisvad. Vallutamist ei pidanud
õigustama, sest tegu paganate ja metslastega. Kohtuvõitlustes (ordu vs piiskop) hoiti ordu poole, sest nemad
oleks suutnud Venemaale vastu panna. See oleks lõpuks kaasa toonud ka ordu sekulariseerimise (nagu oli
Preisimaal). 1558 aga oli katastroof