TAEVAL EI OLE SOOSIKUID
inimene on varjusurmast äraganud. Ta mõtles veel enda hulle mõtteid ja endaarust
kuulis ta kahinat, kuid pidas seda siiski enda kleidiriide omaks. Igatahes hakkas ta
ruumist lahkuma, surus lingi alla ning pidi vapustuse saama. Tema ees seisis
majahoidja, kes päris et kuidas Lillian sisse sai. Majahoidja oli ka väga vapustatud ja
pidas hetkeks Lilliani surnud naiseks.
Ta läks oma tuppa. Ta mõtles mida edasi teha. Kas võtta unerohtu või helistada enda
kallimale Boriss Volkovile. Ta ei suutnud tuppa jääda, ja läks alla.
Söögilauas istusid Hollmann ja Clerfayt. Lisaks neile veel kolm lõunaameeriklast, kes
tulid enda sureva tütre juurde.
Lillian tegi ettepaneku välja lipsata. Hollmann aga polnud kindel, tõi ettekäändeks, et
tal on natuke palavikku.
Clerfayt aga läks enda hotelli, Lillian tahtis kaasa minna. Nad läksid saaniga Palace
Bari, jõid veini, ajasid juttu. Clerfayt sai kõne, et tema sõber sai võidusõidul vigastada
ning suri
annaabi.ee 
