Eesti uusima aja ajalugu
mõttes palju radikaalsem, selle lähikonnas oli ka mitmeid sotsiaaldemokraate. Seetõttu
puhkes kahe ajalehe vahel sulesõda, mis siiski väga teravaks ei läinud. Pooldati vabariiki ja
mõisnike maaomandi vähendamist. Päts pida tähtsaks eestlaste võimu juurde pääsemist
linnavalimised.
1904 aastal saavutas eesti-vene blokk, mis juhtis Päts, ägedas võitluses sakslastega, võidu
Tallinnas ja linnavalitsus läks eestlaste kätte. Volkogus said eestlased 38, sakslased 17 ja
venelased 5 kohta. Linnapeaks sai venelane Hiatsintov, abilinnapeaks Päts. See oli tõusva
eestluse suur võit.
Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised.
20. sajandi algul hoogustus Eestis sotsialistlik liikumine, mis tugines peamiselt suurettevõtete
tööliskonnale, üliõpilastele ja koolinoortele. 1902 panid Mihhail Kalinin ja Friedrich
Leberecht aluse Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP, 1898) Tallinna
organisatsioonile