ÕIGUSE AJALUGU
Pidades silmas seaduseõiguse kujunemist, võib esile tõsta kaks momenti: 1) konstitutsionalismi
areng ning järjest kasvav parlamendi osakaal seadusandluse kujundamisel; 2) kodifitseerimise
areng.
Konstitutsionalism.
Euroopa juhtivate riikide konstitutsionalismi arengut iseloomustav jõujoon 19.sajandil oli
konstitutsiooniline monarhia. Kuningas toimis eelkõige täitevvõimu juhtiva organina, kellel olid
põhiseaduses sätestatud volitused. Tähtsamate volitustena võib esile tuua: 1) seadusandliku
initsiatiivi õigus; 2) valitsuse nimetamine seaduses ettenähtud korras. Konstitutsioonilise
monarhia põhiidee seisnes sel perioodil tõsiasjas, et valitsus ei olnud parlamendiga otseselt
seotud. Seadusandlik võim ei mõjutanud üldjuhul veel valitsuse moodustamist, kuid oli seaduste
vastuvõtmise abil võimeline mõjutama selle tegevust.
Rääkides võimude lahususest, täpsemalt öeldes selle realiseerumisest 19.sajandil, tuleb silmas