Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
Antonis Pius (138-161) andis
orjadele väärkohtlemise puhul õiguse esitada kaebus, tõendite puhul astuti
kaitsvaid samme orja heaks. Kui isand tapab orja põhjuseta on see võrdne kui
oleks tapnud vaba inimese. Constianus I (312-337) esimene kristlik keiser
deklareeris, et isand süüdi mõrvas kui tapmine sihilik, ori sureb karistuse läbi. Kui
karistus polnud nii julm, heas usus tehtud aga ori ikkagi suri, siis oli ok. Ei saa
rääkida täielikust volist orja üle. Seadused orjade seksuaalse kuritarvitamise
vastu. Prostitutsioonile sundimisel karistati isandat, ori sai vabaks. Riik võis
sekkuda orja-isanda suhtesse. Caius põhjus materiaalne, et kaitsta orje. Isand
liiga karm, lastele ei pärandata terveid orje või pärandatakse varem. Orjade halb
kohtlemine kahjstab isanda aristokraatlikku mainet. Orja heaolu üle riik veel
muret ei tundnud. Põhjusega tapmise puhul (kohtulikult nt) oli ok. Võõra orja