Venemaa 1917. aasta revolutsioonid ja nende põhjused
Isegi revolutsiooniliste parteide
juhid olid üllatunud protestide leviku kiiruses. 25. veebruariks olid juba üliõpilased ja ka
keskklass ühildunud rahvamassidega linnas. Lauldi marseljeesi ja kanti erinevaid
protestiloosungeid. Sõdurid olid protestijate laialiajamisele küll vastumeelt, aga juba järgmisel
päeval, 26. veebruaril, anti neile käsk avada rahvamasside pihta tuli. Selle käigus sai sadu
inimesi hukka või vigastada. 27. veebruaril aga Volinski rügement alustas mässu ning õhtuks
oli ca 66 700 sõdurit neile järgnenud. Protestijad vabastasid Kresti vanglast vange ja süütasid
nii politseijaoskondi kui ka Romanovite dünastia sümboleid. Kuigi tsaar oli käskinud, et mäss
tuleb maha suruda, olid sõjaväelised organid võimetud leidma piisavalt lojaalseid sõdureid
seda tegemaks.22 Tsaari autokraatlik monarhia oli sisuliselt kaitseta jäänud. Ja kuigi tsaar oli
annaabi.ee 
