Rjurikud ja Venemaa
idast läände
Semargl- sama päritolu taevane saadaik, viljakuse ja allilma jumal. Teda
kujutati tiivulise koerana
Slaavlased pidasid taevast paradiisiks ning taevas ja maa olid abielupaaris.
Suvel hoidis taevas maad oma embuses, viljastas teda vihmaniredega ja
päikesekiirtega. Talveks pidid aga armastajad lahku minema.
Slaavlaste tähtsamate rituaalsete toimingute paigad olid paganlikud pühamud.
Pühades paikades olid iidolid kujud, mis
Preestrite seisuses maatargad ja nõiad olid Volhvid, kuid ülempreestri
kohustused langesid vürstide peale.
Slaavlaste arvates oli neid ümbritsev maailm täis ebaloomulike olevusi. See
oli koguaeg omavahel võitlevate heade ja halbade vaimude maailm. Paljud
vaimud olid pärit allilmast; sealt on päit ka vampiiri taolised olevused
elluärganud surnud. Need saabusid vahepeal maale, et teisi kiusata ja neist
verd imeda. Halbade vaimude eest sai end kaitsta amulettide, salasõnadega