Harala elulood
rõõmsameelse noodiga, pigem jäi siiski kõlama kurbus või traagilisus.
5.Ahto Veerliku luuletust meeldis mulle lugeda, sest see meenutas mulle
tüüpilist meeste sõprust: alguses tehakse proovi, kes on nö alfaisane ning
seejärel saadake headeks sõpradeks. Luuletuses tuli välja ka kontrast kahe
erineva väe sõdurite vahel, olnud Ahto muus väes, kui võõras, ei oleks ilmselt
sõprussuhe nii helgeliselt kujunenud.
Ahto Veerlik
1924--1989
Lõunastasin Leegioni relvavennaga Volgas.
Äkki astus meie laua juurde võõras mees,
võttis minu eest täis viinapitsi,
jõi ära, vaatas ähvardavalt otsa, küsis:
,,Kus te Saksa ajal olite?"
Nõnda kaks korda, kolmanda pitsi ajal
tõmbasin talle vastu lõugu.
,,Tänan," pomises ta, ,,saagem tuttavaks:
isehakanud elukunstnik Raimo Palla!
Armastus ja janu juhivad maailma."
,,Mina tänan rohkem," laususin kergendustundega,
,,arvasin, et olete kompetentseist organeist."
Ta naeris: ,,Mina ei ole võõrliik!"
annaabi.ee 
