a) kasutades armatuuriks materjali, millel on suurem elastsusmoodul kui maatriksil, b) kasutades armatuuriks materjali, millel on maatriksiga võrreldes suurem joonpaisumistegur. Esimesel juhul annab elastsem maatriks deformeerimisel suurema osa pingetest üle jäigale arma- tuurile, teisel juhul tekivad survepinged keraamilises maatriksis jahtumise käigus armatuuri suurema kaha- nemise tõttu. Keraamilise komposiitmaterjali näitena võib tuua volframtraadiga armeeritud fajansskeraamika (50% kaoliini, 30% ränioksiidi, 20% päevakivi), mida kasutatakse elektriisolaatorite valmistamiseks. 41) Süsinikkomposiitmaterjalid ja nende omadused. Süsinikkomposiitmaterjalide (SKM) kasutuselevõtu on tinginud eelkõige kõrgetemperatuurse tehnika areng: on vaja konstruktsioonmaterjale, mille talituslikud omadused säiluvad kõrgel temperatuuril (üle 1000 °C). Polümeermaatriksiga materjalidel on kõrge eritugevus, kuid nad kaotavad selle juba suhteliselt
a) kasutades armatuuriks materjali, millel on suurem elastsusmoodul kui maatriksil, b) kasutades armatuuriks materjali, millel on maatriksiga võrreldes suurem joonpaisumistegur. Esimesel juhul annab elastsem maatriks defor- meerimisel suurema osa pingetest üle jäigale arma- tuurile, teisel juhul tekivad survepinged keraamilises maatriksis jahtumise käigus armatuuri suurema kaha- nemise tõttu. Keraamilise komposiitmaterjali näitena võib tuua volframtraadiga armeeritud fajansskeraamika (50% kaoliini, 30% ränioksiidi, 20% päevakivi), mida kasutatakse elektriisolaatorite valmistamiseks. 1.4.5. Süsinikkomposiitmaterjalid Süsinikkomposiitmaterjalide (SKM) kasutuselevõtu on tinginud eelkõige kõrgetemperatuurse tehnika areng: on vaja konstruktsioonmaterjale, mille talituslikud omadused säiluvad kõrgel temperatuuril (üle 1000 °C). Polümeermaatriksiga materjalidel on kõrge eritugevus, kuid nad kaotavad selle juba suhteliselt