Antiikkirjanduse konspekt
koosnevat nii ,,Ilias" kui ,,Odüsseia" reast üksiklauludest, mis loodi eri laulikute poolt eri aegadel,
kusjuures enamik üksiklaule kuulub Homerosele. Säilinud kaua aega suuliselt rapsoodide
traditsioonis, kirjutati need laulud esmakordselt üles ja liideti kunstlikult terviklikeks teosteks
Peisistratose ajal. Lõplik redaktsioon sel kujul, nagu need eeposed on meieni jõudnud, kuuluvat
Aleksandria teadlastele.
Pärast Wolfi teose ilmumist jagunesid Homerose küsimuse uurijad kahte leeri: volfraanideks ehk
analüütikuiks, kes rõhutasid seisukohta, et Homerose eeposte üksikosad kuuluvad eri laulikuile, ja
unitaarlasteks, kes esindasid nn. ühtsuse teooriat ja pidasid Homerost eeposte ainsaks autoriks. 19.
saj. esimesel poolel kujunes analüütikute seas omakorda lahkuminevaid seisukohti. Kõige
radikaalsem oli analüütikuist nn. väikelauludeteooria looja K. Lachmann, kes ,,Iliase" analüüsi põhjal
annaabi.ee 
