20. SAJANDI ABSURDITEATER NING SELLE TÄHTSAMAD AUTORID
Genet on täiesti ainulaadne kirjanik, kes liikus oma üksildast rada läbi prantsuse
kirjanduselu sama tavaarusaami trotsivalt, kui ta elas oma äärmustesse kalduvat elu. Tema ema jättis
ta lastekodusse ning kasuvanemad nimetasid teda vargaks (4, 122)
Tema esimene teos oli romaan Notre-Dame des fleurs (1944), mille ta kirjutas vanglas
pliiatsiga jõupaberile, kus ta pani ühtlasi kirja ka oma autobiograafia ,,Varga päevik" (Le Journal du
voleur, 1949) (4, 122).
Tema teemad olid tihti jäledad, kuid tema proosa kaunidus on hoolikalt valitud ,,räigele"
sisule vastukaaluks (4, 122).
Draama ,,Toatüdrukud" ( 1947) võtab õdedest teenijannade mäss rituaalse mängu vormi,
milles üks neist kehastab prouat (1, 353). Valitseb rituaalne ja unenäoline õhustik, kus tegelikkus on
asendunud ,,absurdsete" mõistetega, mis paistavad sama tegelikena kui reaalne maailm, mida nad
peegeldavad