Eesti lähiajalugu
Mõni neutraalne termin aga politiseeriti ja ideologiseeriti. Kõige rohkem
lõid uusi sõnu ametnikud ja ajakirjanikud, kuid otsapidi ka kirjanikud, tollased filmid jne.
Sügav jälg ka isikunimedes. Mõeldi välja revolutsioonilisi nimesid, ajastutele sobivaid nimetusi,
ideoloogilisi jms. Nt: Traktoriina (1930ndad kollektiviseerimis- ja industrialiseerimisajastu); Arvil (armija –
vladimir- Iljitš – lenin), Vilen; Vilan (…-teaduste akadeemia), Vidlen (Lenini suured ideed), Volen (Lenini
tahe), Idlen (Lenini ideed); Rem (revolutia miravaja); Vilora. 20dnatel ja 30ndatel loodi kõige rohkem uusi
eesnimesid. Ei ole omane ainult nõukogude ühiskonnale, ka hilisemal perioodil kasutati.
Ka lühendid olulised. Ametlikus kirjavahetuses kasutati sageli erinevate institutsioonide puhul ainult
lühendeid. Puudutab eriti julgeolekusfääri (enamikke nendest lühenditest ei ole võimalik loogika abil avada).