ja dubleerimine, taskuava töötlemine kantidega, vastastüki ühendamine taskukoti detailile, taskuava sisse lõikamine, kantide moodustamine, taskukottide ühendamine ja taskute lõpp- pressimine). 23. Hõlma voodri töötlemine (õmmeldakse sissevõtted, moodustatakse voldid ja ühendatakse katteriidele). 24. Selja voodri töötlemine (õmmeldakse seljakeskjoon, töödeldakse vöösissevõtted ja triigitakse küljejoonte suunas, moodustatakse õlasissevõte pehme voldina). 25. Täpsustatakse hõlma- ja selja voodrid. 26. Põhimaterjali küljeõmbluste töötlemine (asetatakse vastasmärkide järgi paremad pooled vastamisi, traageldatakse seljadetaili poolt ja õmmeldakse esidetaili poolt, õmblusvarud pressitakse lahku). 27. Voodri küljeõmbluste töötlemine (asetatakse vastasmärkide järgi vastamisi, traageldatakse, õmmeldakse ja õmblusvarud triigitakse lahku). 28. Käeaugukaarte töötlemine voodrist pidepaelaga (pidepael kinnitatakse järelpistetega
suurune kübar on nartsisskollane, kogu viljakeha äärmiselt habras, rõngas jalal juba väga noores eas kaduv; mürgisuse kahtlusega (Hanso jt. 2000). Austraalias puudub. 1.2.4 Panter-kärbseseen Leht- ja okasmetsades, eriti nõmmemännikutes kasvab juulist oktoobrini hallikaspruuni kübaraga panter-kärbseseen(A. pantherina(DC.: Fr.) Krombh.), tema kübar (kuni 12cm) on alati valgeebemeline ja rihvelja servaga, rõngas on lai, tupp ühevõi mitme kontsentrilise voldina; seent võib Eestis leida üsna harva ja tema viljakehad kasvavad alatiüksikult. Panter-kärbseseen on väga mürgine (Hanso jt. 2000). Austraalias ei esine. 1.2.5 Beez kärbseseen Panter-kärbseseenele lähedane liik on mürgisuse kahtlusega beez kärbseseen(A. Eliae Quél.), mida on Eestist leitud vaid üks kord (Kuthan, 1989; Kotlaba, 1990). Selleseene kübar on valkjas kuni hallikaskollane, beez, nahavärvi (kuni 9 cm), rihvelja servaga; jalg valge kuni pruunikas, valge
annaabi.ee 
