- tütar Marie Antoinette · Katariina I · Anna Ivanovna 2 lõuaga · Elisabeta Petrovna · Katariina II · üsna karmid/julmad valitsejad · ehitati palju losse, parke · Louis XV - oma aja ilusaim mees - Madame Pompadour 1721-1764 kuninga metress - lemmiklilled olid roosid - lasi isegi Versaillesi interjööri teha oma maitse järgi · maalidesse tuleb pehmus, pastelsus Riietus naistel · lai, lahtine mantel, kahe voldikimbuga (countushe) · kleidi ülaosa on hästi liibuv, lehvidega rinnaesine (madame Pompadour) · moodi tuleb palju kunstlilli, saavad alguse Itaalias, levivad edasi · algselt olid ballikleidid ümara kujuga, hiljem hakkasid muutuma ovaalseks, tekkisid puusapadjad(vaalaluudest), mis kinnitati korseti alla · kleidid võisid olla kuni 2,5 m laiad · pannier seelikuosa · sajandi alguses on soengud väikesed · kõik tahtsid olla nooruslikud
Vähemalt määral on kantud ümmargusi rummumütse, tuntud ka soome mütsi nime all. Suvise kergema peakattena olid 19.saj. esimesel poolel varrastel kootud valged linased värviliste kiritriipudega mütsid, kas ümarad murumütsitaolised või veidi pikema sopiga tuttmütsid. Ülerõivad. Põhiliselt ülerõivaks 19.saj. esimesel poolel oli Alutagusel nii meestel kui naistel Põhja-Eestile üldiselt iseloomulik piha ümber hoidev, seljal vööst alates kahe voldikimbuga nn. händadega kuub, siinse nimetusega vollidega kuub, vooledega kuub, voolekuub. 19.sajandi kolmandal veerandil tulid naistel kasutusele vöökohal läbilõikega kaapotkuued (kaput, kabot). Need olid kokku õmmeldud keha ümber liibuvast, kurguni haagitavate hõlmadega pihast ja tihedasti volti seatud alaosast. Erinevalt voolekuubedest tehti kaapotkuued õhemast, valdavalt potisinisest villasest riidest. Kaapotkuubi on kandnud ka jõukamad mehed. Naised oma ülerõivastel vööd ei kandnud