Eesti kultuurilugu
ka soomlaste kaudu. Öeldi: "Hea Toomas (toomapäev, 21. dets.) toob jõulud, paha Nuut
(nuudipäev, 7. jaan.) viib jõulud."
Perest peresse käisid jalgsi või ka hobusega mehed, koos joodi ankrutest viimased õlled. Siin on
selle kohta kirjapanek 1958. aastast.
"Tulid, suured õlgnuudid olid käes, korjasid kõik õllevaadi punnid ära. Panid kotti. Päris punni
neile ei antud, anti mõni muu punnitaoline pulk."
Kui naised olid juba alustanud oma argipäevast ketrustööd, tõmmati vokkidelt nöörid maha, tehti
nalja, joodi õlut, tembutati. See oli rohkem noorte meeste ettevõtmine, taadid arutasid
mõnigikord kalalemineku või hülgejahi asju, seadsid korda kalapüüseid, soovides vastastikku
"head kalapüüki ja head hülgesaaki". Kui noorem rahvas kõrtsi tantsima läks, ilmus kohale ka
vanemat rahvast.
Mõnede meenutuste järgi kuulus nuudipäeva tähistusse rongitants, mida on nimetatud ka
Mustjala rongiks või Mustjala pulmarongiks
annaabi.ee 
