"Aida", "Othello". Peale ooperite on tuntud tema reekviem. http://www.youtube.com/watch?v=uMDyPMhsJwA 1:01:28 Itaalia keele eripärad Itaalia keele eripäraks on selliste murrakute rohkus, nagu näiteks lombardia, veneetsia, rooma ja naapoli. Seejuures erinevad murrakud ametlikust keelest niivõrd palju, et itaallastel endil on tihti raske mõista naaberpiirkonna keelt. Lisaks murretele erineb piirkonniti ka kirjakeele eri variante. Keele vokalism, täishäälikute suur hulk ning sõna lõpus peaaegu täielikult puuduvad kaashäälikud raskendavad keelega harjumatule kuuljale sellest arusaamist. http://www.youtube.com/watch?v=04ckV9QueXc
põhja poole, seda enam kohtame põhja-eesti keskmurde ja idamurde jooni. Häälduses torkab kõrva Peipsi ääres levinud järgsilpide kõrgete vokaalide madaldumine (kohos `kohus` tohtno `tohtinud`). Levinud on ka nõrgaastmeline de- mitmus (siadele ). Tartu murde läänerühm (Ran, Puh, Nõo) paistab silma oma keerukate kvantiteedi- ja kvaliteedisuhetega. Kvantiteedimuutustest on haaratud nii konsonantism kui vokalism. Pikenema kalduvad lühikesed geminaadid ja pikad vokaalid, nõrga astme konsonantühendite ja diftongide puhul aga esimene komponent. Paljud hääliku- ja vormijooned on sarnased Mulgiga. Näiteks võib tuua sõnad üits `üks` läits `läks` järven ,järves` Tartu murde idarühm (Kam, Võn) on läänerühmaga võrreldes konservatiivsem, põhjaeestilise kirjakeele mõjudele alistumist on vähem. Sõnaalguline afrikaat ehk
annaabi.ee 
