Närvisüsteem
aru, aga ise ei suuda rääkida, mõne aja pärast peale seda kahjustust räägib väga lühikeste
fraasidega, ei suuda oma mõtteid ka kirjas väljendada).
b) Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke keskus. 1876. aastal kirjeldas Wernicke, et
oimusagara tagaosas paikneva pk kahjustusel tekib sensoorne afaasia (inimene rääkida
suudab, aga kõnest aru ei saa). Wernicke ala on kuulmiskeskuse vahetus naabruses.
c) Sekundaarne ehk teisane motoorne ala ehk motoorse ala vokaliseerimispk. Paikneb
eesmises tsentraalkäärus. Selle pk kahjustumisel kestab afaasia ehk kõnevõimetus mõne
nädala.
Kõnega seotud str-d:
Kaarkimp (ld k fasciculus arcuatus) kujutab endast närvijätkeid, mis seovad Wernicke ala ja
nägemiskeskust selle naabruses olevat ajukoort Broca' keskusega. Oluline on Brodmani väli
39 ehk nurkkäär ehk ld k Gyrus angularis (assotsatiivne ehk seotud pk nägemiskeskuse
naabruses, mille närvirakud osalevad samuti informatsiooni edastamisel nägemiskeskuse