Klassitsim muusikajaloos.
sajandi lõpuveerandil jõudis sakslaste Singspiel ka Tallinna, 1784.a rajati seal asjaarmastajate
teater (Revaler Liebhaber-Theater) August von Kotzebue juhtimisel. Draamaetenduste kõrval etendati
selles teatris laulumängu ja ka balletti. Kotzebue laulumängus ,,Isalik ootus" kuuleb ka eestikeelseid
laule ja dialooge.
Reformimist vajas aga ka tõsine ooper. Juba Händel püüdis 18.sajandi teisel veerandil muuta opera
seriat lavaliselt dünaamilisemaks. Tema käe läbi tuli ooperisse uusi vokaalvorme, julgemalt sekkusid
orkester ja koor.
Tõeliseks tõsise ooperi reformijaks sai aga Christoph Willibald Gluck (1714-1787). Tihtipeale
"neljandaks viini klassikuks" nimetatav Gluck on pärit Lõuna-Saksamaalt, õppinud Praha ülikoolis ja
hiljem Itaalias Sammartini juures; seal tutvus itaalia ooperiga ja lõi ka ise teoseid napoli stiilis. Londonis
kohtus ka Händeliga, kes küll tema heliloojavõimetest üpris sapiselt rääkis. 1750.a-te alguseks oli siiski
annaabi.ee 
