Kognitiivne areng
Pidžinkeel tekib tavaliselt siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad
suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja
konstruktsioone.
Kui pidžinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks, siis
nimetatakse seda kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidžinkeel, mida mõned lapsed õpivad
esimese keelena
9. Viipekeeled.
Viipekeeled on žestilis-visuaalsed ja on seetõttu oma põhiolemuses teistsugused kui
vokaalsuses põhinevad keeled. Teate saatja, viipleja, toodab teate žestide, ilmete, asendi ja
sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetena edasikanduvat teadet
nägemismeele abil. Viipekeele olulisim vorm on loomulik viipekeel. Pole olemas ühte
universaalset viipekeelt – eri maade viipekeeled on erinevad keeled, mis ei ole
vastastikku arusaadavad.
Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe
annaabi.ee 
