Morfoloogia. Eesti keele käänded
Kui sõnatüüp vokaalmitmust
võimaldab, esineb vokaalmitmus vähemalt osastavas käändes (kas ainuvõimalikuna või
paralleelselt formatiiviga sid), nt `aasta : `aasta/i/d, `siil : `siile ~ `siili/sid. Sõnatüübiti võib
vokaalmitmus esineda paralleelselt de-mitmusega ka kohakäänetes ja saavas käändes ning
(olenevalt vokaalmitmuse liigist) ka omastavas, rajavas, olevas, ilmaütlevas ja kaasaütlevas
käändes. Nimetavas käändes ei esine kunagi vokaalmitmust.
Vokaalmitmusel on omakorda kaks liiki: i-mitmus ja tüvemitmus. Neist esimese korral on
mitmuse tunnuseks i, mis liitub tüvele, nt `aasta/i/d, karvase/i/d. Teatud sõnatüüpides on
mitmuse tunnus i sulanud häälikuloolise arengu tulemusel tüvega ühte. Selle tulemusel on
tekkinud mitmusetüvi, milles mitmuse tunnus ja tüvi ei ole teineteisest eraldatavad, nt `siil (:
siili) : `siile, maja : maju, `kurk (: kurgi) : `kurke. Niisugust mitmuse liiki nimetatakse
tüvemitmuseks.