Mart Saar
Ljadovi juures. Peterburis, kus noodikirjandus oli kättesaadavam
kui kodumaal, sai ta rahuldada oma suurt huvi muusikaliteratuuri tundmaõppimiseks ja
põhjalikumaks süvenemiseks kaasaja novaatorlikumate meistrite loomingusse. Nähtavasti
köitsid Chopini ja Griegi loomingu kõrval ta loovfantaasiat eriti Debussy ja Skrjabini teosed.
Kuna Saar oli suurepärane improviseerija ja imiteerija, siis ei tule imestada, et mõjutused
kajastuvad instrumentaalteoseis tugevamini kui vokaalloomingus. Koorilaul oli Eestis väga
rahvalähedane. Sellega pidi iga koorilaule loov helilooja arvestama. Ka soololaul on seotud
oma tinglike "normidega". Seevastu miniatuurseis klaveripalades, mis väheseid erandeid
arvestamata, moodustavad peaaegu kogu Saare instrumentaalloomingu, samuti soololaulude
klaverisaadetes võis ta anda vaba voli oma loomingulistele otsingutele, fantaasiale ja
väljendusele. Siiski ei otsi ta seejuures teed "ennekuulmata ja tundmata poole".
1911. a