Giuseppe Verdi
kolm kontsertesitust "La Scalas". Nädala pärast kõlas Reekviem erakordse eduga Pariisis,
seejärel Londonis, Berliinis ja Viinis ning on jäänud vokaalsümfooniliste tippteoste hulka
tänapäevani.
"Aidale" ja "Reekviemile" järgnes pikka aega kestnud loominguline paus, mille kestel
valmisid vaid kaks lühikest vokaalteost Dante religioosseile parafraasidele kirjutatud "Ave
Maria" sopranile ja keelpilliorkestrile ning "Pater noster" vokaalkvartetile a cappella. Miks küll
nii vitaalne, loomingulisse kõrgpunkti jõudnud kunstnik komponeerimisest loobus? Küllap vist
eeskätt ühiskondlikkultuurilistest ajenditest tingituna. Nagu juba eespool korduvalt mainitud,
olid enamiku Verdi ooperite ideeliseks aluseks itaallasi ja muidugi ka heliloojat ennast erutanud
sündmused, mõtted ja tunded. Möödunud sajandi seitsmekümnendad aastad aga ei suutnud
Verdile samaväarseid impulsse pakkuda. Monarhistliku konstitutsiooni varjus tegutsev