"vokaalitrapetsi" - 1 õppematerjal

Hääldus ja hääldusteadused

Tagavokaalid: (u) ­ analoog meie õ-le, () ­ inglise luck (praeguseks arhaism, enamasti asendunud keskvokaaliga []), () ­ madalaim labiaalne tagavokaal (ingl hot, mida varem hääldati []-na). Muide, märk tähistab u-st madalamat primaarvokaali, sellegi illabiaalset vastet tähistab enamasti . (Rootsi kirjakeele [] (lühike nt sõnas upp `üles') läheneb keskvokaalile.) Keskvokaalid. Kõrged (kõrvuti "tavaline" ja labiaalne): (vene ) ­ (rootsi pikk , nt ut `välja'). Vokaalitrapetsi keskel moodustuvad alanevas järjekorras [], [] (labiaalne), []. 3.1.3. Diftongid ehk "kaksiktäishäälikud" Diftonge iseloomustab muutlik tämbrijoonis, tänu keele liikumisele ühest asendist teise (vt allpool inglise foneemide skeem). Soome kirjakeeles ja mitmes läänemeresoome (k.a eesti) põlismurdes on kunagistest keskkõrgetest pikkvokaalidest /e:/, /ö:/, /o:/ saanud puhtad diftongid ie, üö, uo. Sarnaselt harilike vokaalide ehk monoftongidega võib diftong olla