"vokaalitaju" - 1 õppematerjal

Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

intensiivsus ­ mida suurem intensiivsus, seda tugevamini tajutakse heli. 56. Kuidas me tajume hääle kõla? Eri kõlaga häälikuid tajutakse kõnes eri häälikutena. Kui kõnetraktis resoneerub palju suhteliselt madalaid hääli, siis öeldakse, et hääle kõla on tume, kui kõrgeid, siis hele. Hääle resonantsomadused mõjutavad seda, millise häälikuna seda tajutakse. 57. Missuguste eesti keele foneetiliste joonte tajumist on testitud? Enim uuritud on vokaalitaju ja vältetaju. Konsonandid Bilabiaalsed: P, B ­ helitu klusiil M ­ heliline nasaal W ­ heliline poolvokaal Labiodentaalsed: F ­ frikatiiv (spirant) V ­ frikatiiv (spirant) Alveolaarsed: T, D ­ helitu klusiil N ­ heliline nasaal R ­ heliline tremulant S, Z ­ helitu frikatiiv (sibilant) L ­ heliline lateraalne Palataal-alveolaarsed: T´, D´ - helitu klusiil N´- heliline nasaal S´, Z´ - helitu frikatiiv (sibilant) L´- heliline lateraal Palataalsed: S ­ helitu frikatiiv (sibilant)