Eesti keele ajalugu
Haploloogia (kao ja dissimilatsiooni vahepealne nähtus) – kahest teineteisele järgnevast silbist üks kaob täiesti või
osaliselt.
Nt eP lääneosas: *kirjutatakse > kirjutakse (süsteemselt); mujal üksiksõnades: *vaivainen >> *vaine > vaene;
tuhandendik > tuhandik; ld stipipendium > stipendium; ld semimestris > semestris.
11. Sisekadu eesti keele ajaloos.
Sünkoop e sisekadu: üldkeeletead. igasugune häälikukadu sõna keskel;
eesti keeleteaduses vokaalikadu sõna keskelt kindlatel tingimustel:
kadus 2. silbi vokaal, kui 1. silp oli pikk ning sõna oli vähemalt
kolmesilbiline (13.-15. saj): * laulamaan >> laulma; * kantanut >> kandnud
Konsonandikaod sõna sees – eesti keeles on kadunud klusiilide
spirandilised vasted nõrgas astmes, see aluseks laadivaheldusele:
Tüveline AV: *tupa : tuban (G) > *tua > toa; *käte : käden >> käe; *teko : tegon >> teo.