Kontserdiarvustus -The London Quartet- Cantabile
kaasas ka rohkem nalja, üksteise kallal võtmist jms, nii et teine pool kontserdist veelgi
huvitavama mulje jättis. Ühe loo ajal tegi ansambel isegi nn Silly Walk'i, mis kujutab endast
väga humoorikal viisil kõndimist jalgu pidevalt kõrgele tõstes jms . Harvard Krokodiloes'i,
mis on ka vokaalansambel, ,,House of Blue Lights" kõlas järgmisena ning pärast seda The
Beatlesi kuulus lugu ,,Penny Lane". Järgnevalt avaldasid nad lugupidamist
vokaalansamblitele lauludega ,,Java Jive", ,,Lullaby", ,,Caravan", ,,Well, well, well", ,,That
cat is high" ja ,,Dry bones". Minu jaoks kõige huvitavam neist oli viimane, milles ansambel
laulis ette kõik inimese luustiku osad, alustades jalaluudest, lõpetades peaga ning ka tagurpidi
tagasi. Kuid vähe sellest, laulsid nad veel selle ette teist korda palju kiiremini ning veelgi kord
ladina keeles. Järgnesid Billy Joeli ,,Lullabye" ning popurrii Lääne muusika ajaloost, mis on
annaabi.ee 
