VARAUUSAEG
soov vallutada Konstantinoopol ja viia Venemaa piir Vahemereni oli juba käeulatuses, kuid jäi
siiski teostumata.
Türgilt tagasivõetud alade koloniseerimine. 18. saj. algas türklastelt tagasivõidetud aladel ulatuslik
saksa kolonisatsioon, mis pani aluse osalt tänini säilinud saksa vähemusele Kagu-Euroopa maades.
Suur osa kolonistidest olid protestandid, keda katoliku Austrias taga kiusati. Saksa kolonisatsioon
kujunes Ungaris Doonau ja Balatoni vahelisel alal, Serbia põhjaosas (Vojevodina), tänapäeva
Rumeenia lääne- ja põhjaosas (Banat, Transilvaania) ning Lääne-Ukrainas (Galiitsia, Bukoviina).
Musta mere põhjaranniku stepialad koloniseerisid venelased. Katariina II lähikondlase vürst
Grigori Potjomkini eestvõttel asutati Sevastoopoli ja Odessa sadamalinnad. 1787. aastal toimunud
Katariina II, Austria keisri Joseph II ja Poola kuninga August IV ühise ringsõiduga Venemaa uutes
valdustes seonduvad nn