"voimusesse" - 1 õppematerjal

Lambakarjus ja aeg

Sestapei niiinud nad teetolmus ka oma eilseid jiilgi. Seeoli raske piiev: Vooras lausa lendas mooda rada, vaevalt puudu- tasid tema kerged tallad teed, vaevalt jiitsid nad teetolmu jiilgi. Karjus aga piisis Voora kannul, ei jiiiinud sammugi temast maha, sama kerge oli tema samm, sama nobe tema astumine. Kuid ohtuks olid nad ikka samas kohas kus eelmistelgi piievadel. Nende riided olid tolmust ja higist rasked, jalad paistes. Sonatult andsid mehed end une voimusesse, ja kui nad hommikul leidsid end taas tee algusest, ei suutnud Vooras viha ja nordimust varjata. 00, milline pettumus! 00, milline vaev! "Niiiid liihevad meie teed lahku," iitles Vooras lambakarjusele, pigis- tades sooniste sormedega oma kuueholma. /ILiihed srna paremale, .~iis liihen mina vasakule, liihed srna vasakule, siis liihen mina paremale. Uhe tee peale me kiiima ei mahu./I /IHea isand, aga kuidas jiiiib siis rahulolevate linnaga?/I kiisis karjus AIVAR JURGENSON