Uusaeg
1817 a otsustati,
et tullakse kokku a parast.
Moodustati Allgemeine Deutsche Burschenschaft yliopilasliikumine, mille varvid olid
kuldne, punane ja must.
Aratas pyha liidu tahelepanu. 1819 a kevadel tapeti Kotzebue. Tema tapjaks karl Ludwig
sand. Sp tuli kokku saksa liit, voeti vastu otsused, mille alusel keelati koigis saksa
riikides konstitutsioonid, igasugune yliopilasliikumine keelati, tsensuur jne.
Yliopilasliikumine laks poranda alla. Mitte ainult yliopilasliikumine, vaid ka
voimlemisliikumine oli saksamaa rahvuse teine nurgakivi. See sai sakslaste identiteediks.
Liikumist voib jagada I periood 1801-1819 ja II periood 1840ndatel. Voimlemise isaks
friedrich Ludwig Jahn ja Gutsmuths.
Jahn oli preislane ning teda mojutas preisi voitlus napoleoni vastu. Jahn oli ka ideoloog,
sp on ta lainud ka saksa rahvusliku liikumise suurkujude alla. Ta rohutas saksamaa
yhinemisnouet. Vihkas prmd. Oma rahvuslikud nagemised sonastas juba 1810. Nagu
saksa rahvuse keelte ja kommete yhtsust
annaabi.ee 
