Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused
millest igaühel on oma number, nt. HPV-1, HPV-16 jne. Suguelundite piirkonna
papilloomiviirus nakkus kui sugulisel teel leviv haigus fikseeriti 1954 aastal, ning
nüüdseks on see suguhaiguste hulgast kõige sagedamini diagnoositavaks haiguseks üle
kogu maailma. Suguelunditele tekivad pehmed, roosakad või kahvatud näsalised
moodustised (võivad meenutada lillkapsast) - teravad kondüloomid e. suguelundite
tüükad, nad võivad esineda üksikult, kuid ka suurte inetute vohanditena. Tavaliselt on
tekkinud vohandid valutud. Ravi seisukohalt on oluline teade, et kaasaegne meditsiini
käsutuses on ravivõtted, mis likvideerivad kujunenud inetud kasvajalised vohandid, kuid
lõplikus lahenduses - kas ja kui kauaks jääb HPV viirus nahka või limaskestale püsima -
on keskne roll inimese enda immuunsüsteemil. Ükski seni meditsiini käsutuses olevatest
võimalustest ei ole nii efektiivne (ja sealjuures igasuguste kahjulike kõrvaltoimeteta) kui
inimese enda immuunsüsteem