MANSI KEEL C. KARUS MANSID • Ehk vogulid • Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres, peamiselt Handi-Mansimaal ja Sverdlovski oblastis KEEL • Hariduskeelena ei ole rakendamist leidnud • Mansi kirjakeel põhineb põhja-mansi murde Sosva murrakul • Neli peamist murret: ida-, lõuna-, lääne- ja põhja-mansi • Esimene kirjateos avaldati 1868. aastal • 1937. aastal võeti kasutusele kirillitsal põhinev kiri Emakeele Emakeele Rahvaarv Rahvaarv Rahvaarv kõnelejaid kõnelejaid 1989 2002 2010 2002 2010 8279 11 432 2746 12 269 938 NENDE KEELE PROBLEEM • Mansi keelt peetakse tõsiselt ohustatud keeleks • Sundevakueerimine • Venestumine • Diskrimineerimine KEELENÄIDE • ...
..800 mm, Uurali mäestiku läänenõlval üle 1000 mm/a. Kõige vähem on sademeid maa põhjaranniku tasandikel ning Kaspia alamikul 300 mm/a. (29 lk 220) Põhja-Venemaa on karmi kliimaga ja seal on levinud tundra ja okasmets. Inimesi elab selles vööndis vähe, peamiselt jõgede ja järvede läheduses. Peale venelaste elavad seal mitmed soome-ugri rahvad: Ida-Karjalas karjalased, Petsoora jõgikonnas sürjanid, nendest lõuna pool permlased, votjakid, tseremissid ja vogulid jt. ( 30) Olenevalt looduslikest tingimustest tegelevad inimesed põhja pool metsatööde ja küttimisega. Kesk-Venemaa ehk segametsade ala asetseb Volgast lõuna pool. Pehmem kliima on soodne ka erinevate lehtpuude kasvuks. Tegeldakse põllumajandusega, suurematesse linnadesse on koondunud tööstus. Lõuna-Venemaa jääb juba rohtlavööndisse. Rohtlaid on vähe alles jäänud, sest enamik neist on põldudeks küntud. ( 30)