Mõtte mõttest
räägi sõndega.
Tractatuses määratles Wittgenstein filosoofiat kui keele-kriitikat ja väitis, et tavalised
filosoofilised probleemid on mõttetud, kuna need eksivad keele loogika vastu.
Ta eristas loogilis-matemaatilisi ja empiirilisi lauseid. Esimesed on tautoloogiad, nende
tähendus on mõistetav nende keeleliste väljendite vaatluse abil.
Filosoofias ei ole laused ei analüütilised ega empiirilised, väited ületavad võimaliku
kirjeldamise piirid; need on üksnes flexus vocis häälikukompleks (nominalistid!).
Seega on filosoofia tavatähenduses mõttetu. Ka Kant väitis, et metafüüsika ei ole võimalik,
kuna ta püüab uurida seda, mis on asi iseeneses, mitte nähtumusi fenomene nagu
teeb loodusteadus või matemaatika.
Hiline Wittgenstein. Märksõnadeks keelemängud ja eluvorm. Eluvorm on elu nii nagu ta
on, me oleme inimesed ja me ei saa midagi muuta, vorm oli enne meid. Selle
teadvustamine ongi inimlik arusaam maailmast.