Eesti uusaeg
1840ndate
usuvahetus puudutas vaid liivimaad. Tervikuna rahavstikus oli õigeusku 10% eestimaal ja
liivimaal kokku, liviimaal oli rohkem, luterlasi oli ülejäänud 90%. Ka venestusajal tekkis
tendents, et kui osa oli läinud talupoegadest õigeusku, siis sooviti tagasi luterlikku minna,
kuid see oli rangelt keelatud.
Eesti ühiskonna reageering venestusreformidele-
Eestlaste jaoks teiktasid suht palju segadust need reformid. Vnestamne pidurdas selgelt
rahvuslikku liikumist, osad vahetasid poolt ja läksid venestamisega kaasa, ntks ajaleht Valgus.
Rahvaluulekogumine ja jakob hurt- 1888ndal aastal algatas järjekordse rahvaluule
suurkogumise- veelkord sai eestlastele kinnitatud nende pärimuse ja mineviku tähtsus selle
rahvaluule kaudu.
Villem Reiman
Baltisaksa seisused oli venestusest erakordselt häiritud. Teha aga midagi sinna ei saanud.
Venestusreformide tagajärjed-
annaabi.ee 
