Eesti iseseisvumine 1918
Venemaa ja Saksamaa omavahelistel vastuoludel. Kuni 1939.aastani selline balansseerimine
mingil määral õnnestus, kuid pärast Teise maailmasõja puhkemist muutus Eesti Moskvale
kergeks saagiks. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 II, 1997).
3.MAJANDUS
Vene Impeeriumi koosseisus oli Eesti olnud üks enimarenenud regioone. Asudes Venemaa ja
Euroopa vahelistel ühendusteedel saabusid siia Euroopa moodsad tootmistehnoloogiad, uued
seadmed ja ka spetsialistid. Hiiglasliku Vnemaa turu olemasolu lubas arendada ulatuslikku
tootmist nii tööstuses kui ka põllumajanduses (Laur, Pajur, Tannberg 1995).
Seotus Venemaaga tähendas, et majandus oli sõltuvuses idaturust. Maailma mastaabis ammu
iganenud mõisamajandus suutis Eestis püsida tänu sellele, et siin toodetavat puitu, piiritust ja
piima tarbis avar ja vähenõudlik idaturg. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll
Euroopa ja Venemaa suhetes, ahenesid Vene turg ja sealsed tooraineallikad. Lisaks olid siinse