Lühiuurimustöö
,,mõistuse" ja südamest kui ,,tunnete", eriti veel armuasjade keskusest. Ei ole aga kahtlust, et
ka juba muistsest ajast meil on peetud südant, pead, aju, üdi jne. Elujõu asupaigaks,
elundhingeks. Seda iseloomustavad sellised ütlused nagu näiteks vihastava ja kiusava inimese
kohta: ära kasvata oma südant nii suureks, sa sööd mu südame seest välja, miks su süda nii
täis on, mureliku kohta: süda vlutab, kerglase ja rumala kohta: pea sassis, aju pehme jne.
Et muinaseestlased kujutlesid südant elundhingena ja arvasid selle söömisega omandavat ka
vastava olendi hingejõu, selle kohta on meil selge ja otse klassiline mälestus Läti Hendriku
kroonikas (XXVI 5-6), kus kõndeldakse, kuidas pühapäeval 29. Jaanuaril 1223 Sakala mehed
tapsid Viljandi lossis jutluse aegu sealsed mõõgavennad, nende sulased ja saksa kaupmehed,
annaabi.ee 
