o Võrgu suurus pannakse paika võrgumaskiga o lubab asutustele eraldada ka vähem kui terve klassi jagu IP-aadresse o näit 89.90.91.128/26 e mask 255.255.255.192 subnetting - üks võrk jagatakse mitmeks võrdse suurusega väiksemaks alamvõrguks (subnet) Võrgu aadressi laenatakse lisabitte hosti osast Esimene ja viimane alamvõrk on reserveeritud ja neid ei saa kasutada o Praegu juba saab, kui kasutada piisavalt uut tarkvara VLSM - Variable Length Subnet Mask - lubab sama võrgu sees kasutada erineva suurusega alamvõrke IP-aadresside jaotamine IP-aadresse jaotatakse CIDR meetodil Hierarhiline süsteem, põhiregistriks (Internet Registry System) on IANA IANA-le alluvad regiinaalsed Interneti registrid RIR-d RIR-le alluvad kohalikud internet registrid LIR (Local Internet Registry) Marsruutimine Igal hostil ja marsruuteril on marsruutimistabel
andmeosa Ipv4 puhul on aadresse kokku 232 ning aadresse jagatakse ka klassidesse: A- klass mõeldud väga suurte võrkude jaoks ning mille puhul IP aadresse võrgus saab olla 224; B-klass, mis on mõeldud keskmise suurusega võrkude jaoks ja mille puhul IP aadresse võrgus saab olla 216; C-klass on mõeldud väikestele võrkudele ja mille puhul IP aadresse võrgus saab olla 2 8; D-klassi aadressid on multiedastusaadressid. Tänapäeval on kasutusel aga suuresti CIDR ja VLSM tehnikad. Fragmenteerimine Erinevatest kanalist ei pruugi minna läbi nii pikad paketid, kui need on teele pandud. Igal võrgutehnoloogial on oma maksimaalne paketi pikkus (MTS maximum transfer size - see on baidi jada, mis korraga ühest võrgukanalist läbi lastakse). Kui see piirang on olemas, siis tuleb suurem pakett ära tükeldada mitmeks väiksemaks ja lisada ka vastav päis. Kokkupakkimine toimub sihtpunktis ehk ei ole mõtet vahepealsetes ruuterites neid uuesti kokku
annaabi.ee 
